Aluoja juga
Aluoja on ainulaadne paepõhjaline org, kus esinevad joaastangud, kurisud ja allikad. Astangute kõrgused on pärivoolu liikudes 1,4 m, 0,7 m, 1,9 m, 1,3 m ja 0,5 m. Kaks esimest astangut on kujunenud Volhovi, kolm ülemist – Kunda lademe lubjakividesse. Org süveneb järsult kuni 10 meetrit. Kohati, eriti aga kolmanda astangu juures, on ta kanjonilaadne. Joa kaldale on rajatud väike vaateplatvorm ja sild.
4 km
Oru park ja Toila rand
Kaunis Pühajõe ürgorus asuva Oru pargi ja suurejoonelise lossi rajas Grigori Jelissejev – Venemaa 19. sajandi jõukamaid kaubandusmagnaate. 1935. a ostsid kolm eesti töösturit lossi ja pargi ning kinkisid president Pätsile suveresidendiks. Loss hävis II maailmasõjas täielikult.
Täna saad hästi viidastatud ja hooldatud pargis ringi jalutada, näha erinevaid puu- ja põõsaliike, hõbeallika koobast ning nautida vaadet merele ja päikeseloojangut pääsupesas.
Toila rand on omanäoline ja meeldejääv. Merepõhi on liiva, kuid rand ise on kaetud väikeste vee poolt siledaks uhutud kivikestega. Toila randa jõuab läbi kauni Oru pargi radade.
4 km
Päite pank
Pank on 41 meetrit kõrge. Meri jääb pangast 50–70 meetri kaugusele. Päite pank hõlmab Voka ja Sõtke klindilahe vahelise seitsmekilomeetrise osa Ida-Viru klindilõigust. Põhjakaarest ääristab seda 40 meetri kõrgune katkematu ja enam-vähem sirgjooneline Ontika tüüpi klindiastang. Päite panga kaitseks on loodud Päite maastikukaitseala.
7 km
Valaste juga, matkarada ja Ontika maastikukaitseala
Umbes 30 meetri kõrgune juga on nii Eesti kui Baltimaade kõrgeim. Juga ei ole looduslik, vaid saab vee Kaasikvälja kuivenduskraavist ehk Valaste ojast, mida kohalikud kutsuvad Suurkraaviks.
2018 taasavati kauni Valaste matkarada mis avad imelised vaated merele nii klindi pealt kui alt andes võimaluse lähemalt tutvuda sealse maastiku ja taimestikuga.
Ontika on üks meie vanemaid kaitsealasid – loodud Põhja-Eesti rannikul 1939. aastal. Ontika maastikukaitseala hõlmab Põhja-Eesti
pankranniku kõige kõrgema ja suurejoonelisema osa Sakast Toilani, kus katkematu paesein kõrgub kuni 56 meetrit üle merepinna. Selles 20 km pikkuses klindilõigus on võimalik pangalt laskuda vaid vähestes kohtades, kus kitsad ja järsud rajad viivad alla mere äärde. Kaitseala piiresse jääb kolm juga: Valaste, Karjaoru ja Kivisilla. Pankrannikul avaneb Kambriumi ja Ordoviitsiumi lademe esinduslik paljand. Kaitsealalt on leitud üheksa kaitsealust taimeliiki nii I, II kui III kategooriast.
15 km
Sillamäe linn ja Sinimäed
Sillamäe – kunagi nii köitvalt ligipääsmatu, iselaadi linn. Täna tervitab ta külalislahkelt ja südamlikult kõiki oma külalisi. Tulenevalt nõukogude ajal siia rajatud salastatud tööstusest, oli linn veel hiljuti suletud. Linna rikastab nõukogude aja eri aastate ainulaadne arhitektuur, külalised võivad sisse astuda omanäolistesse kultuuri- ja spordiasutustesse või jalutada rannaäärsel terviserajal.
Sinimäed ehk Vaivara Sinimäed on kolm omavahel liitunud lääne-idasuunalist panka, mis moodustavad Sinimägede pangasaarestiku. Sinimäed koosnevad Tornimäest (69,9 m), Põrguaugu ehk Grenaderimäest (83,2 m) ja Pargimäest ehk Lastekodumäest (84,6 m). Sinimägedes toimusid Teise maailmasõja lõpus ulatuslikud kaitselahingud. Põrguaugumäele on rajatud mälestusplats (Sinimägede memoriaal) Teise maailmasõja ajal kaitselahingutes hukkunutele. Kuni Teise maailmasõjani olid Sinimäed kaetud kõrge kuusemetsaga, mis kaugelt vaadates andis mägedele sinaka värvi.
14/21 km
Alutaguse seikluspark ja Kurtna maastikukaitseala
Seikluspargis on 5 rada, kus saab valida erineva raskusastmega ülesandeid ja pikad õhusõidud üle järve. Seiklusradadel on ühtekokku 33 täpsust ja tähelepanelikkust nõudvat sportlikku mängu. Rajad on koostatud nii, et ülesanded muutuvad järk-järgult keerukamaks. Seikluspargi külalised saavad proovile panna tasakaalutunnetuse, osavuse ja julguse. Erilist julgust nõuab suur Tarzani hüpe, mida sooritatakse 9 m kõrguselt. Alutaguse Seikluspargis saad suurel kiirusel kahel erisugusel trossisõidul üle järve kihutada- mille pikkuseks on 400 ja 220 meetrit. Lasterada, millel on 22 erinevat põnevat mängu sobivad lastele alates 4 eluaastast, kellel pikkust vähemalt 110 cm.
Kurtna maastikukaitseala on kaitseala Ida-Virumaal Alutaguse vallas. Selle suurus on 2557 hektarit. Kaitseala loodi 1987. aastal, kaitsmaks Kurtna järvestiku järvi (42 järve) ja Kurtna mõhnastikku. Sealses piirkonnas kasvab mitu looduskaitsealust liiki.
22 km
Saka mõis
Saka mõis (saksa k Sackhof) on asutatud keskajal, kuid ta paiknes praegusest mõisast paar kilomeetrit ida pool ning seda kutsuti Väike-Sakaks. Von Wrangellidele ja von Taubedele kuulunud mõis oli keskajal välja ehitatud vasall-linnuse ehk kindlustatud mõisahoonena (kaasajal hävinud). Praegusse paika tekkis mõis 1626. aastal, mil selle ümbruse maad kingiti Šotimaalt tulnud Jürgen (John) Lesliele. Saka on üks vähestest Eesti mõisakompleksidest, mis on tervikuna taastatud. Nii Itaalia renessansiarhitektuuri näiteks sobiv härrastemaja kui mõisa territooriumil asuvad hilisemad ehitised ja neid ümbritsev park on hoolikalt renoveeritud.
25 km
Kuremäe klooster
Kuremäe keskuses olev Kuremäe klooster on 1891. a. rajatud Eestis ainuke tegutsev vene-õigeusu nunnaklooster. Iidsetel aegadel asus siin eestlaste hiiepaik ja mäe all ohvriallikas. Allikas on täna tuntud „püha allikana“ oma tervendava vee poolest. Karastavas vees saad ka kümmelda. Kloostri väravad on avatud külastajatele tasuta ja sa saad ringi jalutades näha nende elu-olu. Kellele aga kloostrielu ja ajalugu sügavamat huvi pakub, on võimalik tellida nunnadelt tasuline ekskursioon, mille jooksul näeb kloostrikompleksi ja seal olevaid erinevaid kirikuid, kuhu omal käel ringi vaadates sisse ei saa.
29 km
Kaevandusmuuseum
Tahad tõelisest kaevurielust maigu suhu saada? Siis ei jää muud üle, kui kummikud jalga, puhvaika selga ja lamp kätte. Just maa all näed, kuuled, maitsed ja tunned seda, mida mehedki, kes mitukümmend aastat igapäevaselt maa all rasket tööd tegid. Nüüd avatud ka Rikastusvabrik, mis näitab Sulle põlevkivi teekonda maa peal, räägib energia tekkimisest ja sellest, mis tulevikus energia valdkonnas juhtuma hakkab. Lapsi ootab kaevandusmuuseumis põnev Mutimaa.
32 km
Mäetaguse mõis
Mõis rajati Eugenius Octave von Roseni valitsemiseajal 1796.aastal. Klassitsistlik härrastemaja on esinduslik, paistes silma rikkalikult kaunistatud interjööriga. Erilist tähelepanu väärivad kahe sajandi vanused tammepuust uksed, puutrepp ja secco- tehnikas laemaal.
Mõisaansamblist on säilinud 14 hoonet, millest tall-tõllakuuri on tänaseks rajatud hotell, supelmaja, restoran ning hiljuti renoveeritud viinaait. Mõisahoonet saab külastada ettetellimisel.
33 km
Narva-Jõesuu
Narva-Jõesuu on kuulus ainulaadse looduskeskkonna poolest. Omapärase männimetsaga ääristatud peene liivaga Narva-Jõesuu rand on pikim mererand kogu Eestis, kulgedes 7,5 km ulatuses mööda Soome lahe lõunakallast. Narva-Jõesuus on tasuline parkimine ning parkimispileteid saad osta kontrolöridelt, poodidest, baaridest ja hotellidest.
35 km
Helesinine laguun
Tegelikult on tegemist Narva Elektrijaamade tuhamägede settebasseinidega. Kuna elektrijaamades transporditakse tuhk ladestusse vee abil ning see osa veest, mis jääb üle, valgub nendesse samadesse settebasseinidesse. Kauni helesinise värvuse saab vesi karbonaatsete kivimite pisikestest osakestest, mis hajutab päikesekiirguse sinist valgust rohkem kui kollas ja punast. Üldiselt on tegu suletus alaga, kuid mõnest kohast on võimalik seda lummavat objekti ka ligemalt vaadata (59,273569; 27,935507)
35 km
Narva
Narva asend kahe riigi piiril on olnud kõige iseloomulikumaks jooneks nii minevikus kui tänapäeval. Narva jõe kallastel asus juba keskajal ajalooline kaht tsivilisatsiooni eraldav piir, mis lahutas euroopalikku katoliiklikku läänt slaavlaslikust õigeusklikust idast. Piir on ka kahe kultuurimaailma kohtumise ja vastastikuse mõjutamise paik. Narva bastionid koos linnusega on alati olnud piirilinnas peamisteks vaatamisväärsusteks. Hiljuti korrastatud promenaad jõe kaldan pakub ajaloost hõnguvat elamust: jõe vastaskallastel, teineteise vahetus läheduses (noolelennu või musketilasu kaugusel) kõrguvad kaks kivikolossi – saksa rüütliloss Hermanni Linnus ja vene Ivangorodi kindlus.
40 km
Liimala rand ja Tulivee restoran
Maalilises Liimala rannas asuvas 70 kohaline Tulivee rannarestoran võimaldab hõrku toitu ja kaunist merevaadet nautida nii avaras restoranisaalis kui ka terrassidelt. Ainulaadse, merelainet jäljendava, hoone arhitektiks on Ralf Tamm. Põhjamaise ja merest ning rannikualade salapiirituseveost inspireeritud sisekujunduse on teinud sisearhitekt Angela Orgussaar.
42 km
Kiviõli seikluskeskus ja tööstusmaastik
Kiviõli seikluskeskus on rajatud endisele Kiviõli Keemiatööstuse poolkoksi mäele. Tööstuspärandist on saanud vabaaja veetmise keskus, kus tegevusi jagub nii talveks kui suveks (suusanõlvad, seikluspark, trossilaskumine, mägiautod, kogupere elamuspark, motokeskus jpm). Poolkoksi mägi on Baltikumi kõrgeim külastajatele avatud tehismägi millel kõrgust ca 100 m üle merepinna. Mäe tipust avanevad haaravad vaated põlevkivitõõstusele kui ka ümbritsevale maastikule.
44 km
Iisaku vaatetorn ja Kotka matkarada
Vaatetorn asub Ida-Virumaal Uljaste oosi järel loodulikult kõrguselt teisele kohale jäävas punktis (94 m merepinnast). Vaatetornist avaneb vaade Kuremäe kloostrile, põlevkivikaevandustele, tuhamägedele, rabadele ja Peipsi järvele.
Kotka matkarada tutvustab madal- ja siirdesood ning liivaseid vallseljakuid 6,7 km rajal. Vaatamisväärsusteks on Peipsi järve taganemisel tekkinud kõrged metsased liivaseljandikud ning Rüütli raba salapärased soosaared, mis on tekkinud jääaja lõpus kuhjunud setetest. Üleminek liivaseljandikelt sooks on järsk ning selline maastikumuutus pakub matkajale meeldivat vaheldust.
45/48 km
Aidu veemaa
Aidu veemaa on endise suletud põlevkivikarjääri tehismaastikule rajatud veespordi- ja vabaajakeskus ning seal pakutavad seiklused kannavad edasi lugu endise karjääriala taassünnist. Aidu veemaa loomisega on Aidu karjääris alanud uus ajajärk, mis on suunatud karjääriala arendamisele ja positiivsele tulevikule. Aidu kadunud külade ja põlevkivi kaevandamise ajastu sümbolina on keskseks ideeks veealune ajaloomaailm, mida tutvustatakse korraldatavate seikluste raames. Tulevik ja tänapäev leiavad aset vee peal ja karjäärialal laiemalt aktiivsete seikluste näol. Veealune ajaloomaailm ja tegevused vee peal moodustavad üheskoos unikaalse Aidu veemaailma.
47 km
Uljaste järv ja matkarada
Üks maalilisemaid järvesid Ida-Virumaal. Järve pindala on umbes 60 hektarit ning suurim sügavus ulatub 5,6 meetrini. Järve kaldal on RMK lõkkekoht ja 3,8 km matkarada. Matkarada tutvustab matkalistele Uljaste järve, oosi, sood ja põlismetsa. Rada kulgeb enamjaolt mööda oosi ja on tähistatud. Uljaste oosil asub muuhulgas ka Ida-Virumaa kõrgeim looduslik tipp (95,2m).
55 km
Vasknarva
Küla tekkis 14. sajandil Vana-Liivimaa kirdepiirile rajatud ordulinnuse juurde. Esimene ordulinnus rajati Vasknarva 1349. aastal. Vasknarva külas on paadisadam, piirivalvekordon, kalmistu, Kuremäe kloostri Vasknarva prohvet Eeliase skeeta (pildil). Arhitektuurilt on Vasknarva tüüpiline peipsivenelaste tänavküla, kus ühekorruselised puithooned asetsevad külg-külje kõrval viiluotsaga vastu tänavat.
55 km
Kauksi rand ja Peipsi järv
Vasknarvast lääne suunas on Peipsi järve kallas 40 km ulatuses supluse ja puhkamise mõttes ideaalne: valdab liivane, lõunasse orienteeritud rand, luidetel kasvab valgusküllane männimets. Peipsi järve põhjakallas on unikaalne ja looduskaunis puhkepaik. Peipsi järve üks tuntumaid ja ilusamaid randu asub Kauksis. Kuulsad on Kuru ja Kauksi vahelised nn laulvad liivad. Nähtust saab seletada liivaterakeste teatud kuju ja tuule koostööga, mille tulemuseks on omapärane vilistav muusika.
Peipsi-Pihkva järv on oma pindalaga (3540 km2) Euroopas suuruselt 4. ja maailmas 53. kohal. Järv jaguneb kolmeks osaks – Peipsi järveks, Pihkva järveks ja neid ühendavaks Lämmijärveks.
58 km